• Pakend avada esimesel võimalusel, et tagada istikutele ja taimsele paljundusmaterjalile värske õhu juurdepääs.
• Kontrollida kauba vastavus saatelehele ja/või arvele, vajadusel meid puudustest teavitades.
• Istutusmaterjali hoitakse kuni edasise käitlemiseni jahedas kohas, kus oleks välditud külmumine, kondensaadi tekkimine ja otsene päikesevalgus. Mõistagi mitte ühes ruumis koos keemiliselt aktiivsete ainetega.
• Vältida tuleb ühtemoodi nii juurte kuivamist kui ka liigset niiskust.
• Istikutel ja potitaimedel peaks olema võimalus aeglaselt kohaneda temperatuuri ja valgusega.
• Potitaimed tuleks lahti pakkimisel paigutada hämarasse paika püstisesse asendisse.
• Taimse materjali seisundit kontrollitakse vähemalt üks kord päevas.
• Kasvamist alustanud paljasjuursed taimed tuleks koheselt istutada.
• Kui mingil põhjusel pole võimalik taimmaterjali kasvukohale istutada, siis tuleks see istutada pottidesse või mujale (muusse) ajutisse kasvukohta.

NB! Palume mitte jätta taimset materjali kastidesse ja kottidesse kauemaks kui hädavajalik, kuna hoiustamine vähendab iga liigi elujõudu. Paljasjuursete istikute, frigotaimede ja liiliasibulate hoiustamine temperatuuril üle 2…8 kraadi ja madala niiskuse juures, võib vähendada elujõudu dramaatiliselt.

• Mida paremini on kasvualal pinnas ette valmistatud, seda kiiremini taimed juurduvad, alustavad intensiivset kasvamist ja omandavad sordiomased tunnused.
• Mõistagi on istutusala enne kultuurtaimede istutamist juurumbrohtudest, kividest ja muust prahist täielikult puhastatud.
• Istutusjärgne kastmine on vajalik ka pilves ilmaga, et taimede juured saaksid mullaosakestega paremini kontakti. Välja arvatud pestud paljasjuursete istikute potistamisel.
• Istutusauk peab võimaldama juured sirgelt, laskuvalt ja radiaalselt laiali laotada.
• Puittaimede istutamisel võib osutuda vajalikuks toestamine. Suuremate puittaimede istutamise päevaks peavad toestusvahendid olema soetatud ja kasutamiseks valmispandud.
• Kui on oluline sortide ehtsus ja istutatavaid taimi kasutatakse emataimedena paljundusmaterjali saamiseks, siis soovitame taimede kasvukohad markeerida ning kanda plaanile.
• Oluline on jätta taimedele piisavalt kasvuruumi. Risoomide abil levivaid taimi tuleks üksteise sisse kasvamise vältimiseks paigutada eraldi kasvualale või korraldada taimedevahelist konkurentsi muul sobival moel.

• Paljasjuurse taimmaterjali potistamiseks taimede ettekasvatamise eesmärgil on hea aeg alates märtsist. Selleks on vajalik kasvuhoone või muu sobiva ruumi olemasolu.
• Paljasjuurseid püsikuid võib otse kasvukohale istutada kevadel, alates öökülmade ohu möödumisest kuni juunini. Sel juhul on vajalik jaheda (0…4 kraadi) juurikate hoiukoha olemasolu, kus nad kuni istutamiseni mõõdukalt niiske turba sees hoituna järelevalve all säilivad.
• Paljasjuurseid puid ja põõsaid istutatakse aprillis ja mai algul kuni nende lehtimise alguseni. Marjapõõsaid ja kodumaiseid hekitaimi võib istutada ka sügisel, isegi pärast lehtede varisemist.
• Potitaimi (potis kasvavaid õuetaimi) võib edukalt kasvukohale istutada kogu vegetatsiooniperioodi vältel. Võimalusel vältida istutamist suvise kuumalaine tingimustes.
• Sügisene istutusperiood algab augustis niiskemate ilmade ja pikemate ööde saabumisel.
• Istutamiseks on soovitav valida pilves ilm või õhtune aeg. Väga hästi sobib vihmane päev.
• Suvel õitsevate sibullillede mugulaid (gladioolid, narriõied, tiigerlilled, kroonjasülane, enamik liiliaid) võib kasvukohale istutada mai esimesest dekaadist alates eeldusel, et hiliskülmade puhul ollakse valmis vajadusel tõusmeid kaitsma või siis tõusmed pole veel maapinnani jõudnud.
• Kevadel õitsevate sibullillede (tulbid, hüatsindid, krookused, nartsissid, kirgaslilled, võrkjasiirised, valge liilia jt) mugulaid võib kasvukohale istutada alates augustikuu teisest poolest, septembris ja oktoobris. Hilisemal istutamisel suurendada istutussügavust ja/või kasutada talvekatet.
• Seemnete külvamisel ja idandamisel tuleks järgida pakenditel olevaid juhiseid.

• Istutuskoha valikul tuleb arvestada taimede kasvunõudeid. Vaid taimede jaokssobival kasvukohal edenevad nadjõudsalt demonstreerides kõiki sordiomaseidtunnuseid. Sobival kohal kasvavad taimed on terved, nägusad ja vastupidavadilmastikule.
• Uuri enne istikute soetamist, kas Sinu aias on ihaldatavate taimede jaoks sobivkasvukoht.

Kõige üldisemalt jagunevad taimed:

• valgusnõudlikkuse järgi: valgusnõudlikud, päikest taluvad, varjutaluvad,varjunõudlikud;
• niiskusnõudlikkuse järgi: kuivanõudlikud, kuivust taluvad, parasniiskelekasvukohale sobivad, niiskust taluvad ja niiskusnõudlikud taimed. Eraldirühma moodustavad veetaimed;
• mullaviljakuse järgi: toitainevaeseid, keskmise viljakusega ja viljakaid muldieelistavad;
• mullalõimise järgi: kergeid (liiv ja saviliiv), keskmisi (kerge ja keskmine liivsavi)ja raskeid (raske liivsavi ja savi) muldi eelistavad;
• mulla pH järgi: hapulembesed, lubjalembesed ja neutraalse reaktsioonigapinnasele sobivad taimed.

• Istutussügavusest sõltub taimede talvitumine, haiguskindlus ja hea kasvamine.Tuleb arvestada pinnase võimaliku istutusjärgse vajumisega ning vajaduselmultšidapinnas sügisel vajaliku kõrguseni.
• Lillesibulate puhul ei pea kartma sügavale istutamist. (va üksikud erandid nt valgeliilia). Kergema pinnasega kasvukohal istutatakse lillesibulad sügavamale (5-8 sibulasuurust), raskemal pinnasel kõrgemale (4-6 sibula suurust). Vaid piisavalt sügavaleistutatud sibulad kasvatavad küllaldaselt võimsa juurekava, mis suudab hiljem tagadataime maapealsete osade sordiomase lopsakuse ning kvaliteetse õitsemise.Juurestik areneb intensiivselt sibullilledel senikaua, kuni maapealne võsu asubmullas.
• Potis kasvatatavate sibullillede mugulad kaetakse napi mullakihiga(mugulbegooniad, sinningiad, värvilised kallad, alpikannid jt). Amarülliliste sugukonnaesindajatel jäetakse tavaliselt kuni pool sibulat mullast välja(ratsuritäht, kriinum,vaarikliilia, koibikliilia jt).
• Pinnalähedasse mullakihti, 3-5 cm sügavusele istutatakse madonnaliilia, enamikrohtlaliiliaid, enamik pojenge ja helmikpööriseid.
• Sügavale istutatud gladioolid ei vaja enamasti toestamist katuulisel kohalkasvades.
• Aediiriste istutamisel jäetakse risoomi selg mullast välja paistma.
• Risoomidega levivad püsikud nt maikelluke, mõned kurerehad ja astrid võib istutadaviltu selliselt, et kasvupungad jääksid ülespoole mullapinna lähedale.
• Rooside istutamisel jäägu pookekoht 5-10 cm sügavusele mulda. Erandid on vägaharvad.
• Seemikalusel õuna-ja pirnipuude pookekoht peaks jääma mullapiirile või 1-2 cmsügavamale.
• Kloonalusel viljapuude pookekoht jäägu 5(10) cm üle mullapinna (midanõrgemakasvulisem alusetüüp, seda olulisem).
• Seemikalusel luuviljalistel jäetakse pookekoht pigem mulda (u 5 cm), sest nii on seeparemini kaitstud talvekülma eest ning tekib vähem kännuvõsusid.
• Marjapõõsad on soovitatav istutada nii, et harunemiskoht jääks mulda ja ka potisturbapinnalt harunenud istikud panna 5-10 cm sügavamale.
• Veetaimede istutamisel tuleb arvestada lisaks istutussügavusele veekihi paksust,liikuvust ja muid omadusi. Oluline on teha kindlaks nende talvekindlus, sellest sõltubkas istutada pinnasesse või potti.
• Seemnetekkelised ilupuud istutatakse rangelt juurekael mulla piirile. Pistikutegavegetatiivselt paljundatud ilupuud on vale istutussügavuse suhtes vähem tundlikud.Puittaimede (eba)juurekael või pookekoht peab istutamiseljäämaenamastimullapiirile.

• Paljasjuursete istikute liiga pikad juured kärbitakse terava noa või aiakääridegalõigates. Mitte rebida!!! Juured peavad jääma piisava pikkusega ja istutamiselpaiknema sirgelt, laskuvalt ning radiaalselt.
• Potiistikute juurte tugeva keerdkasvu korral lõigatakse juurte keerdunud osa(tavaliselt 1-2 cm alumine osa) enne istutamist mullapalli küljest ära ning allesjäänudjuured harutatakse lahti. Väheldase keerdkasvu korral harutatakse juured lahti javajaduselkärbitakse.
• Puittaimede istutamisel tuleb jälgida kärpimisel, et juurestik ja võra jääksidtasakaalu.

• Enamiku rohtsete püsililledepuhul kehtib reegel–väetama peab, kuid pigemvähem.
• Puituvaid taimi tuleks väetada pigem liigispetsiifiliselt. Vajalik eelnevalt välja uuridataimede väetisetarve. Roosidele sobiv ei pruugi sobida okaspuudele,marjapõõsastele, rododele jt.
• Soovitame puituvate taimede väetamist alustada alles pärast taimede juurdumistnende püsival kasvukohal. Enamikul juhtudel järgmise kasvuaasta kevad-suvel.Arvestada tuleks kindlasti ka olemasoleva pinnase viljakusega.
• Vajadusel ja võimalusel võib istutusaugus olemasolevale mullale juurde segadakasvuturvast ja/võihästilagunenud komposti.
• Üleväetamise / alaväetamise tulemusel ei pruugi taimedel avalduda sordiomasedtunnused, võib väheneda talvekindlus, suureneda vastuvõtlikus kahjustajatele ja võibesineda kasvuhäireid.
• Enim levinud väetamise norm on 40 gr / m2-le või 10 ltr substraadi kohta. NB! Alatituleb norm üle kontrollida väetise pakendil näidatud juhisetes. Tuleb aru saadaasjaolust, et üks ja sama taim võib vajada väetamist erineva normiga, mis olenebtaime vanusest, kasvufaasist, mullastiku tingimustest ja taime seisundist.
• Kahtluste korral ja olles ebakindel väetamise suhtes, soovitame seda tehaettevaatlikult, pigem väiksema normiga ja jälgides taimede reageerimist väetamisele

• Parem on taimi õitsemise ajal võimalikultvähe häirida.
• Potitaimede puhul, kui taim kasvab optimaalse suurusega potis ja õitseb, siis võibilma suurema probleemita istutada taime tervikliku mullapalliga aeda kasvukohale.Püsilillede paremaks juurdumiseks on soovitav õied ära lõigata, ka juuri pisut laialiharutada. Tuleb arvestada ka taime kasvuomadustega.
• Ümberistutamise hädavajadusel, näiteks kolimisel teise elukohta lõigataksetaimedel ära õisikud ja kärbitakse üsna tugevasti lehestikku aurumisevähendamiseks olenevalt taime juurestiku ja taime üldisest seisukorrast lähtuvalt.
• Võib osutuda vajalikuks tugevasti kärbitud taimede istutusjärgne varjutamine 2-3nädala vältel 50-75% ulatuses. Varjutus eemaldatakse pilvise ilmaga õhtupoolikul.

• Ära lase juurtel potistamise käigus ära kuivada. Väldi juurte veekadu ning istutaneed kohe kui võtad kastist välja. Väldi kindlasti otsest päikesevalgust ja tõmbetuult.
• Peenikeste narmasjuurtega taimedel, näiteks epimeedium, floks jt võib tõsinekahjustus tekkida 10 minutiga ning nad võivadtäielikultära kuivada 20 minuti jooksul.
• Substraat peab olema parajalt niiske, st pihus pigistades onsõrmede vahelvettnäha, kuid see ei tilgu.
• Pauside ajaks kaetakse juured alati kinni.
• Liiga pikad juuredkärbitakse selliselt, et nad ei oleks potis keerdus egamitmekordselt, vaid paikneksid sirgelt, laskuvalt ja radiaalselt.
• Mulda juurte ümber tuleb tihendada, et oleks välditud õhutaskute jäämine potti.Samas tuleb arvestada mulla tihendamisel asjaoluga,et juured vajavad arenemisekslisaks veele ka õhku. Eriti istutusjärgsel perioodil.
• Mulla tase võiks jääda0,5-1sentimeetri jagu allapoole poti serva.
• Juurdumise perioodil, 1-2 nädala vältel olenevalt taimeliigist tuleks neid kaitstakeskpäevase otsese päikese eest.
• Kasta algul vähe, kui taimed alustavad aktiivset kasvamist, siis julgemini.
• Vähene ventilatsioon võib põhjustada suure tõenäosusega probleemeseenhaigustega.
• Taimse materjali kastmine fungitsiidiga üks kuni kaks nädalat pärast istutamist võibprobleemid ära hoida.

Istutajal tuleb arvestada asjaoluga, et kõik taimed kui elusolendid võivad haigestudavõi sattuda kahjurite ründe alla igal ajahetkel. Tegemist on normaalse ja loodusesigapäevase nähtusega. Taimetervise seisukohalt toimi järgmiselt:

• Arvesta istutuskoha valikul maksimaalselt taimede kasvunõuetega, neid ei saamuuta
• Kasvata oma istutusaladel paljusid erinevaid, kuid kasvunõuete poolest Sinuaeda sobivaid taimi, sest mitmekülgsed taimekooslused on alatisanitaarseltparemas korras kui liigivaesed kooslused
• Suuremate monokultuursete istanduste rajamisel peaksid olema valmiskasutama taimekaitsevahendeid ka profülaktiliselt.
• Paljuliigilises koduaias on mõistlik taimekaitsevahendeid kasutada vaidäärmisevajaduse korral. Kindlasti tuleb järgida kemikaalide kasutusjuhendit jakasutada isikukaitse vahendeid
• Värske asjakohane info on leitav Põllumajandusameti kodulehel: www.agri.ee

• Käesolevad soovitused on välja töötatudaednik Lembit Kaarna pooltja hõlmavadvaidhobiaiandusespakutava taimmaterjalipeamistvalikut.Nõuanded põhinevadtemaüle 30 aastasel praktilisel iluaianduslikul töökogemusel ja tähelepanekutel, midatoetabkolleegideerialase hariduse baasil omandatud ja pidevalt täiendatudoskusteave.
• Oleme lähtunud aianduslikust heast tavast anda professionaalset ausatoskusteavet kõigile iluaiandushuvilistele parimal võimalikul viisil.
• Tartu Aianduse ja Mesinduse Seltsei vastuta käesolevas soovitustikus sisalduvainfo kasutamisega kaasnevate taimekasvatusriskide, taimede kiratsemise võihukkumise eest. Vastutus taimede eduka kasvatamise ja vajalike teadmiste omamiseeest lasub täielikult taimekasvatajal.
• Ümbritsevast keskkonnast põhjustatud kasvutingimused ja taimekasvataja pooltrakendatavad mistahes agrotehnilised võtted võivad igal ajahetkel mõjutadataimedejuurdumist jakasvu ettearvamatus suunas.
• TAMSgaranteerib taimmaterjali karantiinse puhtuselaost väljastamise hetkel jasordilise ehtsuseainult oma e-poes pakutava sortimendi piires.
• Vähesel määral hallituse või mädanikuga taimmaterjali soovitame siiski istutadaeemaldades eelnevalt nakatunud taimeosad, sest paljud taimed kasvavad sellesthõlpsasti välja.
• Potitaimede soetamisel, kui sorditunnused on vähesel määral välja arenenud võiüldsegi mitte, ka siis soovitame taimed istutada, sest piiratud kasvuruumi tingimustesei saagi paljudel taimedel need piisavalt areneda. Näiteks pojengid, päevaliiliad,mõned helmikpöörised ja hostad, kirjuvõralised puittaimed jpt.
• Kauba tagastamise soovist tuleks meid kõigepealt teavitada, kuid mitte hiljem kui14 päeva pärast kauba kätte saamist.
• Sordiehtsusega seotud pretensioonid tuleks esitada ajal,mil taimed õitsevad,viljuvad või mil neil peaksid mainitud tunnused olema välja arenenud.